Kronoloogia

1853	Tartus asutatakse Eesti Looduseuurijate Selts (ELuS) - Dorpater Naturforscher Gesellschaft
1910	Asutatakse esimene kaitseala Vaika saartel (praegune Vilsandi Rahvuspark)
1924	Ajutise kaitse alla võetakse Järvselja ürgmets
1935	Riigivanem annab välja dekreedina Riigiparkide valitsemise seaduse (26. aprill)
1935	Riigivanem annab välja dekreedina Looduskaitse seaduse (11. detsember), esimese looduskaitseseaduse Eestis
1936	Ametisse valitakse esimene Looduskaitse inspektor dr. Gustav Vilbaste (29. jaanuar)
1937	Riigiparkide Valitsuse Kirjastus annab välja artiklite kogumiku "Looduskaitse" 1. köite, mille tegevtoimetaja oli dr. Gustav Vilbaste.
1938	Riigihoidja annab välja dekreedina Loodushoiu seaduse (25. märts), millega kaotab kehtivuse Riigiparkide valitsemise seadus ja Looduskaitse seadus
1940	Loodushoiu seaduse alusel võetakse kaitse alla viimased alad (1. juuli)
1957	Esmakordselt seadustatakse okupeeritud Eestis looduskaitse Eesti NSV seaduse Eesti NSV looduse kaitsest vastuvõtmisega Eesti NSV Ülemnõukogus (7. juuni) ja luuakse ning taastatakse terve rida kaitsealasid, mida nimetati ka keelualadeks. Samuti luuakse uuesti riiklik looduskaitse juhtimissüsteem
1958	Ilmuma hakkab ajakiri "Eesti Loodus"
1966	Asutatakse Eesti NSV Looduskaitse Selts (ELKS)
1971	Asutatakse esimene rahvuspark - Lahemaa (1. juuni)
1971	Vaika Riiklik Looduskaitseala nimetatakse ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks (21. september)
1976	Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Rahvusvahelise märgala (Ramsari ala) staatuse NSV Liidu nimekirjas.
1980	Valmib Lahemaa Rahvuspargi arengukava
1981	Asutatakse 28 sookaitseala
1989	Asutatakse Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala (27. detsember)
1990	Eesti NSV Ülemnõukogu võtab vastu seaduse Eesti looduse kaitse kohta (23. veebruar)
1991	Kaitsealad tuuakse metskondade alluvusest Keskkonnaministeeriumi otsealluvusse (va. Lahemaa ja Matsalu, mis olid algusest peale otsealluvuses)
1991	Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võtab vastu Seaduse Lahemaa Rahvuspargi kohta (27. märts)
1991	Asutatakse Eesti Kaitsealade Liit (EKAL)
1991	Asutatakse Balti Rahvusparkide Assotsiatsioon
1991	Asutatakse Eestimaa Looduse Fond (ELF)
1993	Kohaliku tähtsusega kaitstavate loodusobjektide viimisega riigi kaitstavateks loodusobjektideks muudab Keskkonnaministeerium kahetasandilise looduskaitse ühetasandiliseks
1993	Asutatakse 3 uut rahvusparki - Karula, Soomaa ja Vilsandi (8. detsember).
1994	Asutatakse esimene taasiseseisvusaegne looduskaitseala - Alam-Pedja (17. veebruar)
1994	Riigikogu võtab vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse (1. juuni)
1994	Eesti ühineb Rahvusvahelise märgalade (Ramsari) konventsiooniga - Matsalu Looduskaitseala staatus vormistatakse ümber Eesti nimekirja
1995	Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel kinnitab Vabariigi Valitsus esimesed kaitse-eeskirjad - Karula Rahvuspargile ja Alam-Pedja Looduskaitsealale (3. märts)