- Loodusreservaat
- Sihtkaitsevöönd
- Looduslik sihtkaitsevöönd
- Hooldatav sihtkaitsevöönd
- Piiranguvöönd
- Kokkuvõtteks
Lisa 2
KAITSEALADE TSONEERING
(EKALi ettepanek)
Kujundamaks erinevat tüüpi kaitsealadel üksteisega võrreldavaid ja Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) kategooriatega seostatavaid kaitsevööndeid, on kaitsealade tsoneerimisel soovitav arvestada alljärgnevaid põhimõtteid.
Kaitsefunktsioon: looduslike koosluste säilitamine.
IUCN kategooria: 1A-Strict nature reserve.
Võib olla piiritletud vööndina II-National Park ja IV-Habitat/Species Management Area kategooria kaitsealatüüpide koosseisus.
Maa omandivorm: riigimaa.
Maamaksu määr: 0%.
Maakasutuse sihtotstarve: kaitsealune maa (H).
Metsa juhtfunktsioon: Looduskaitse- ökosüsteemi säilitamine inimmõjuta looduslike protsesside uurimiseks, ohustatud liikide kaitseks.
Lubatud metsakasutusviisid: looduskaitse, teadustöö.
Reziim: inimeste liikumine keelatud, va. erikorra alusel
Tsoneeritavate alade iseloom: erilist looduskaitselist ja teaduslikku otstarvet omavad väikesed vähekäidavad soovitavalt monitooringu vms. hõlmatud alad.
Kaitstavate loodusobjektide seadus (KLS) annab võimaluse sihtkaitsevööndis-
1. lubada või mitte lubada majandustegevust;
2. kaitsta looduslikke ja pool-looduslikke kooslusi.
Nimetatud põhimõtete alusel moodustatud sihtkaitsevööndid võivad kaitsealade lõikes erineda sedavõrd oluliselt, et tsooni käsitlemine ühtsete põhimõtete alusel ei ole võimalik.
1. Kehtiv KLS § 12 lg. 3, 4 annab tõepoolest võimaluse lubada sihtkaitsevööndites majandustegevust, mille all ei saa siiski mõista majandustegevust näiteks Maakatastriseaduse mõistes. Mõistet majandama, tuleks antud juhul mõista pigem, kui juhtima või korraldama- inglise k. manage, mis ei rõhuta tegevuse eesmärgina nn. kommertsliku tulu. KLS § 28 lg 1 sätestab …majandustegevuseks ei loeta kaitse-eeskirjaga sätestatud kohustuslikku tegevust looduslike ja pool-looduslike koosluste säilitamisel.
Seostamaks KLS tulenevaid mõisteid selgemini kehtiva seadusandlusega, oleks otstarbekas sihtkaitsevöönditesse kuuluvatel maadel siiski mitte kasutada mõistet majandama. Vastasel juhul tuleks edasisel territooriumi käsitlemisel antud mõistega kaasnevast ka lähtuda, st. Maakatastriseadusest tulenevalt kinnitada aladele vastav sihtotstarve - maatulundusmaa (M), millise lubamine sihtkaitsevööndites muudaks vööndi põhimõtte (haakumise IUCN kategooriatega) arusaamatuks. Seetõttu oleks kaitse-eeskirjas vajalik selgelt määratleda kõik sihtkaitsevööndid, kui alad, kus majandustegevus on keelatud.
2. On vajalik sihtkaitsevööndite lõikes eristada suhtumine looduslikesse ja pool-looduslikesse kooslustesse.
Loodusliku kooslusena käsitletakse kooslusi, kus kaitsereziimi eesmärk on tagada ökosüsteemi areng kliimakskoosluste suunas (arenguprotsessi säilitamine). Mets loodusliku ökosüsteemina - ürgmets, põlismets, loodusmets, lihtsustatult - virgin fores.
Pool- looduslikena käsitletakse kooslusi, mis vajavad pidevat jätkuvat inimmõju (koosluste seisundi säilitamine). Mets pool-looduslikuna - püsimets- semi- natural forest.
Arvestades eeltoodut on kaitsealadel otstarbekas kujundada kahte tüüpi sihtkaitsevööndid:
1. Looduslikud sihtkaitsevööndid- alad, kus kaitsereziimi eesmärk on ökosüsteemi loodusliku arengu tagamine või spetsiifiliste kaitsekorraldustööde läbi loodusliku arengu taastumisele kaasaaitamine.
2. Hooldatavad sihtkaitsevööndid- alad, kus kaitsereziimi eesmärk on spetsiifiliste kaitsekorraldustööde läbi kaitsealuste liikide säilimise tagamine, st. enam-vähem senise koosluste seisundi säilitamine.
Kaitsefunktsioon: looduslike koosluste säilitamine.
IUCN kategooria: 1B-Wilderness Area
II-National Park
IV-Habitat/Species Management Area
Võib olla piiritletud vööndina eelnimetatud kaitsealatüüpide samuti (vähemolulise funktsioonina) V-Protected Landscape koosseisus.
Maa omandivorm: riigimaa.
Maamaksu määr:0%.
Maakasutuse sihtotstarve: kaitsealune maa (H).
Metsa juhtfunktsioon: Ökosüsteemi loodusliku arenguprotsessi säilitamine, taastamine, eksponeerimine, uurimine.
Lubatud metsakasutusviisid: looduskaitse, teadustöö, loodustutvustus.
Reziim: Majandustegevus keelatud. Ökosüsteemile loodusliku arengu võimaldamine. Inimmõju minimaliseerimine. Majandustegevuse tõttu muudetud koosluste puhul reglementeeritud tegevus loodusliku arenguprotsessi taastamiseks (valikraie iseloomuga raietööd, alade ülepõletamine, loodusliku veereziimi taastamine jne......). I ja II kategooria kaitsealuste liikide säilimiseks vajalikud tööd.
Tsoneeritavate alade iseloom: Ulatuslikud loodusalad, inimese poolt võimalikult vähe mõjutatud. Tsoneerimisel tuleb arvestada võimalikult erinevate metsakasvukohatüüpide esindatusega, mis võib tähendada näiteks nõmmemetsade esindatuse saavutamiseks suurema majandatavuse astmega alade hõlmamist.
Kaitsefunktsioon: pool- looduslike koosluste säilitamine.
IUCN kategooria: II-National Park
IV-Habitat/Species Management Area
Võib olla piiritletud vööndina eelnimetatute, samuti V-Protected Landscape kategooria kaitsealatüüpide koosseisus.
Maa omandivorm: riigi-, munitsipaal-, eramaa.
Maamaksu määr: 0%.
Maakasutuse sihtotstarve: kaitsealune maa (H).
Metsa juhtfunktsioon: looduskaitse- pool-looduslike koosluste säilitamine ja taastamine, kaitsealustele liikidele elu- ja kasvutingimuste tagamine.
Lubatud metsakasutusviisid: looduskaitse, teadustöö, puhkamine, niitmine karjatamine.
Reziim: Majandustegevus keelatud, reguleeritud inimmõju
Tsoneeritavate alade iseloom: Puisniidud, niidud, kadastikud, heinamaad, karjamaad, pool-looduslikud metsaalad, kus püsimetsamajandus (majandustegevus) ei ole lubatud. Tsooni ei eraldata pool-looduslikena käsitletavaid metsaalasid, kus koosluste säilitamine on võimalik majandustegevuse läbi. Seni koostatud kaitse-eeskirjades on jäänud mõnevõrra arusaamatuks alavööndi mõiste kasutamine. Kas alavöönd on kaitseala vööndi nn. funktsionaalse jagunemise põhimõttel moodustuv üksus (näit. majandatav ja täielike majanduspiirangutega alavöönd) või kaitseala territoriaalse jagunemise põhimõttel moodustuv üksus (näit. Tuksmani sihtkaitsevöönd, Soomukse sihtkaitsevöönd).
Kui kaitseala vöönd jaguneb erinevate maa sihtotstarvete vahel põhimõtteliselt erinevat tüüpi reziimideks nagu senikasutatud majandatav ja täielike majanduspiirangutega alavöönd tingib, oleks põhjust rääkida erinevat tüüpi alavöönditest. Kui sihtkaitsevöönd on oma olemuselt ühtne (kaitsealune maa (H)), puudub vajadus alavööndi mõiste järele. Sihtkaitsevööndite eristumine toimub sel juhul koosluste iseloomust lähtudes ning vajadusest reguleerida tegevust erinevates sihtkaitsevööndites erinevalt.
Võimalik kaitse-eeskirja tekst võiks Ohepalu looduskaitseala näitel olla sõnastatud järgmiselt:
4. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolme tüüpi vöönditeks: kaheks loodusreservaadiks, kuueks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks.
5. Kaitseala kõikide vööndite piirid kantakse riiklikkuse maakatastrisse.
.....................
22. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal välja kujunenud looduslike ja pool-looduslike koosluste säilitamiseks.
23. Kaitsealal on 7 looduslike koosluste säilitamiseks määratud sihtkaitsevööndit (looduslikku sihtkaitsevööndit) ja 1 pool-looduslike koosluste säilitamiseks määratud sihtkaitsevöönd (hooldatav sihtkaitsevöönd):
1. Tuksmani looduslik sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad …jne.
2. Priisaare looduslik sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad…jne.
3. Udriku looduslik sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad…jne.
4. Emmassaare looduslik sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad…jne.
5. Ellamaa looduslik sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad…jne.
6. Ohepalu looduslik sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad…jne.
7. Rutkamäe looduslik sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad…jne.
8. Valgejõe hooldatav sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad…jne.
24. Sihtkaitsevööndite metsade juhtfunktsioon on looduskaitse-
looduslikes sihtkaitsevööndites - metsaökosüsteemi loodusliku arenguprotsessi säilitamine, taastamine, eksponeerimine ja uurimine;
hooldatavas sihtkaitsevööndis - kaitsealustele liikidele elu ja kasvutingimuste tagamine, pool-looduslike koosluste säilitamine ja taastamine.
25. Sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud. Lubatud on kooskõlas kaitse-eeskirja II osaga(üldsätted) järgmine objekti säilimiseks vajalik või objekti mittekahjustav tegevus:
1. marjade ja seente korjamine;
2. olemasolevate teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide hooldustööd;
3. I ja II kategooria kaitsealuste liikide säilimiseks vajalikud tööd;
4. kaitseala eksponeerimiseks vajalike ehitiste rajamine;
5. ulukite arvukuse reguleerimine 1. septembrist 1.veebruarini;
6. kalapüük Emmassaare sihtkaitsevööndis;
7. rohumaade niitmine ja karjatamine Valgejõe sihtkaitsvööndis.
8. metsaökosüsteemi loodusliku arengu taastamiseks vajalikud tööd looduslikes sihtkaitsevööndites
………………….
26. Looduslike sihtkaitsevööndite kaitsealune maa (H) jäetakse Maareformiseadusega sätestatud korras riigi omandisse.
Kaitsefunktsioon: pool- looduslike koosluste säilitamine.
IUCN kategooria: V-Protected Landscape.
Võib olla piiritletud vööndina II, IV, V kategooria kaitsealatüüpide koosseisus.
Maa omandivorm: riigi, munitsipaal, era.
Maamaksu määr: 25-75% .
Maakasutuse sihtotstarve: valdavalt Maatulundusmaa (M), võimalikud ka teised sihtotstarbed
Metsa juhtfunktsioon: looduskaitse- kaitseala maastikuilme ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine reguleeritud majandustegevuse läbi.
Lubatud metsakasutusviisid: kõik metsakasutusviisid, kui kaitse eeskiri ei sätesta teisiti.
Reziim: reguleeritud majandustegevus.
Tsoneeritavate alade iseloom: Käesoleval ajal on suhtumine kaitseala piiranguvööndi olemusse selgelt määratlemata. Piiranguvöönd hõlmab sageli alasid, mille looduskaitseline väärtus on olematu (tiheasustusalad), samas maastikukaitselisest ja pool-looduslike koosluste kaitse aspektist nähtuna olulisi territooriume, mille looduskaitseline väärtus on kõrge. Soovides eristada kaitseala nn. madalama väärtusega majandatavat osa väärtuslikumast majandatavast osast, samuti eristamaks erineva intensiivsusega ja erineval viisil majandatavaid alasid üksteisest, on toodud väärtuslikum sihtkaitsevööndisse (majandatav sihtkaitsevöönd), sest KLS annab selleks võimaluse. Selline käsitlus on devalveerinud piiranguvööndi mõiste ja tekitanud kaitsealale kaks majandatavat osa. nn aktiivsemalt ja vähem aktiivsemalt majandatav. Sisuliselt võiks majandatava osa jaotada veelgi detailsemalt, kuid kogu jaotus peaks toimuma piiranguvööndi, kui kaitseala majandatava osa raames.
majandustegevuse lubatavuse või mitte lubatavuse vahel selge piiri tõmbamine kaitseala siseselt ei ole pelgalt teoreetiline küsimus - maareformi ja metsamajandusreformi käigus järgneb nimetatud valikule automaatselt alade vastav käsitlemine maaõiguslikust ja metsamajanduslikust aspektist.
08.04.1997
Kaitseala tsoneerimise põhimõtted
