Balti Rahvusparkide Assotsiatsiooni loomisotsus võeti vastu 1991.a. aprillis Siguldas (Gauja Rahvuspark, Läti) ning Statuut kirjutati alla sama aasta juunikuus Palmses (Lahemaa Rahvuspargis, Eesti). Assotsiatsioon oli esimene looduskaitsealane Balti koostööalgatus ning üks esimesi koostööorganisatsioone taasiseseisvunud Balti riikide vahel. Oma seitsme tegevusaasta jooksul on organisatsioon loonud tugeva koostöövõrgustiku Balti riikide rahvusparkide ja looduskaitsetöötajate vahel, teadvustanud rahvusparkide töid ja tegemisi Euroopas ning ka mujal maailmas, loonud oma liikmetele täiendavaid suhtlus- ja koostöökanaleid meid ümbritseva maailmaga. Assotsiatsioonil on tekkinud töised suhted kõigi kolme riigi loodus- ja keskkonnakaitse keskasutustega, Föderatsiooniga “Europarc”, IUCN-iga ja Soome Metsaametiga. Just tänu viimase omakasupüüdmatule abile on neil aastail tormiliselt arenenud kõikide Balti rahvusparkide välissuhted.

Samas on maailm, milles me elame, selle seitsme aasta jooksul palju arenenud: Balti riigid on muutunud stabiilseiks Euroopa Liiduga liituvaiks riikideks, me oleme kõik lülitunud tihedasse rahvusvahelisse koostöösse ning mitmedki tänapäevased koostööprojektid on tihtipeale osad suuremast Läänemere-äärsete riikide või üle-euroopalisest koostööst. Meie partnerite hulk on muutunud laiemaks, meie tegevussuunad mitmekülgsemaks. Lisaks tihedale integreerumisele Euroopaga on meie riikides tekkinud või tekkimas rahvuslikud kaitsealade organisatsioonid, kes tahaksid arendada omi välissuhteid, muuhulgas ka Balti riikide tasandil.

Analüüsides ja lahti mõtestades kõiki muutusi meis endis, meie riikides, Euroopas ja kogu maailmas, leidsid Balti Rahvusparkide Assotsiatsiooni liikmed üksmeelselt, et senine organisatsiooniline koostöövorm on ennast ammendanud ning Balti riikide koostöö vajab paindlikku kohanemist muutuva ajaga. Balti koostöö uuendamise esimese sammuna otsustati üksmeelselt Balti rahvusparkide Assotsiatsiooni tegevus lõpetada alates 11.10.1998.

Samas otsustati viia kogu kaitsealade-vaheline Balti koostöö uuele tasandile, milleks kasutatakse olemasolevaid või lähitulevikus loodavaid kaitsealade valitsusväliseid organisatsioone Eestis (Eesti Kaitsealade Liit), Lätis ja Leedus, samuti Föderatsiooni “Europarc” ja PHARE ühisprogrammi “Europarc Expertise Exchange” esindajaid kõigis kolmes riigis. Sellisel moel on võimalik koostöösse haarata kõiki kaitsealasid, mitte ainult rahvusparke, paremini integreeruda teistesse olemasolevatesse rahvusvahelistesse projektidesse ning vajadusel kaasata koostöösse ka teisi riike. Sel moel saame paremini kasutada ära nii kohaliku initsiatiivi, rahvuslikud organisatsioonid kui ka üle-euroopalised struktuurid – sõnaga: kogu potentsiaali meie väikestes riikides. Seega: jätkame Balti looduskaitsekoostööd veelgi laiemal pinnal ning avame võimaluse uutel inimestel, kaitsealadel ja organisatsioonidel sellega liituda.

Täname kõiki, kes Balti Rahvusparkide Assotsiatsiooni abistasid või meiega koostööd tegid ning soovime tuult tiibadesse tihenevale rahvusvahelisele looduskaitsekoostööle.

Teet Koitjärv
Sekretär

Alcudia (Mallorca, Hispaania), 11.10.1998